Õppekäik Sagadi looduskooli 09. juuni sekretar
2. juunil oli Mäetaguse Põhikooli teise kooliastme 42 õppuril sisukas ja elamusterohke päev Sagadi looduskoolis. Läbi kogemuste õppimine sai teoks tänu huvijuht Katrin Saksa kirjutatud KIK projektile. Looduskoolis pakutavatest programmidest tegi valiku loodusainete õpetaja Monica Merents-Irs.
Metsa koosluste ja kasutamise võimaluste tundmaõppimine toimus kahes grupis Sagadi looduskooli juhendajate Tiina Reintali ja Peeter Hussari oskuslikul õpetusel koos humoorikate eluliste näidetega.
Looduskoolis õpiti tundma metsa erinevaid kihte ja puidu oskusliku kasutamise võimalusi näitlike õppevahendite abil. Üks suurepärane näide oksliku puu nutikast kasutamisest oli pudrumänd. Pilku püüdis käbide näitus ning huvitav oli võrrelda loomade jälgi ja käpa suurust nii piltidel, kui ka loomale käppa andes. Uuriti samblaid ja samblikke ning arutleti, kuidas samblad ja seened on sugulased. Kõige enim meeldis mikroskoobiga erinevate koosluste uurimine. Liivateradest said suured kristallid ning sambliku seest paistsid suured ja sügavad kraatrid või koguni väikesed kukeseened. Mikroskoobiga uurimisel, õige fookuse leidmiseks, oli vaja kannatlikkust ja neil kellel seda jagus, said tõelise elamuse.
Metsamuuseumis oli võimalik läbi kolme korruse vaadata metsas elavatele loomadele ja metsaga seotud tegevustele nii alt üles, kui ka ülevalt alla. Mitmekesised interaktiivsed ülesanded pakkusid teadmiste kontrollimise võimalust ja võimalik oli enne metsaretke korrata metsaelu reegleid. Kes soovis, sai riietuda arboristiks ja valida sobivad tööriistad. Atraktiivsete õpipaikade kaudu saadi põhjalik ülevaade riietuse ja tööriistade arengust läbi sajandite. Elamust ja nii mõnelegi kõhedust, pakkusid loomade topised. Üks rühm sai põhjaliku ülevaate taksidermisti tööst ning nüüd teavad õpilased, milliseid oskusi on vaja ja kui palju aega kulub topise valmistamiseks. Samuti vääris tähelepanu haabjas. Liikumine sammulugejal pakkus võistlemismomendi ja enda proovile panek oli populaarne. Omaette mõtisklemist ja lõõgastumist võimaldasid linnulaulu kuulamise tuba ja Eesti filmides kujutatud metsa vaatamine.
Retk Oandu loodusrajal andis kogemuse, kuidas toimub tegelik elu metsas ja kuivõrd sarnaneb see õpikust loetud või filmist nähtuga. Metsarajal õitsvad mustikad andsid aimu, et suvel tasub sinna marjule minna. Avastatud ekskrementide järgi saadi aimu, millised loomad on metsas liikunud. Loomi näha ei õnnestunud, sest suure seltskonna liikumine on paratamatult kuulda ja tavaliselt loomad ennast näitama ei tule. Metsas oli ehedaimateks maitseealamusteks jänesekapsad ja kuusevõrsed ning kuusevaigu näts. Teekond viis Männimäe randa. Meri tervitas jaheda tuule, kohina ja adrulõhnaga ning muljet avaldas suur rändrahn. Selgus, et ka Altja rannakülas on palju naati ja noored naadivõrsed on maitsvad. Meelde jäi ka põdrakanepist Ivan Tšai valmistamise õpetus.
Tagasiteel särasid kõige rohkem nende õpilaste silmad, kes said oma küsimustele vastused, nii lindude, loomade kui muude metsakoosluste kohta. Näiteks saadi teada, et linde õpetavad lendama nende vanemad nii, et näitavad ise ette, vaid ei lükka lapsi ükshaaval pesast välja sooviga – ole tragi ja lenda nüüd kõrgelt!
Meil oli suurepärane võimalus saada kevadine kingitus ja kosutus kõikidele meeltele. Imetleda sinist taevast ja valgeid pilvi läbi rohelise metsa või vaadelda kuidas päike sillerdab sünge mere laineharjal. Kuulata tuulemühinas ja merekohinas lindude laulu. Tunda kuidas lõhnab mets, meri ja mere adru. Maitsta vitamiinirikkaid jänesekapsaid, kuusevõrseid ja piimanõgese õite nestet. Hoida peos ja lennutada kuusekäbi või korjata rannast pilkupüüdvaid kivikesi.
Loodame, et leiate taas aega avastada ja väärtustada loodust. Kaunist ja kosutavat suve!
õpetaja Lea
2. juunil oli Mäetaguse Põhikooli teise kooliastme 42 õppuril sisukas ja elamusterohke päev Sagadi looduskoolis. Läbi kogemuste õppimine sai teoks tänu huvijuht Katrin Saksa kirjutatud KIK projektile. Looduskoolis pakutavatest programmidest tegi valiku loodusainete õpetaja Monica Merents-Irs.
Metsa koosluste ja kasutamise võimaluste tundmaõppimine toimus kahes grupis Sagadi looduskooli juhendajate Tiina Reintali ja Peeter Hussari oskuslikul õpetusel koos humoorikate eluliste näidetega.
Looduskoolis õpiti tundma metsa erinevaid kihte ja puidu oskusliku kasutamise võimalusi näitlike õppevahendite abil. Üks suurepärane näide oksliku puu nutikast kasutamisest oli pudrumänd. Pilku püüdis käbide näitus ning huvitav oli võrrelda loomade jälgi ja käpa suurust nii piltidel, kui ka loomale käppa andes. Uuriti samblaid ja samblikke ning arutleti, kuidas samblad ja seened on sugulased. Kõige enim meeldis mikroskoobiga erinevate koosluste uurimine. Liivateradest said suured kristallid ning sambliku seest paistsid suured ja sügavad kraatrid või koguni väikesed kukeseened. Mikroskoobiga uurimisel, õige fookuse leidmiseks, oli vaja kannatlikkust ja neil kellel seda jagus, said tõelise elamuse.
Metsamuuseumis oli võimalik läbi kolme korruse vaadata metsas elavatele loomadele ja metsaga seotud tegevustele nii alt üles, kui ka ülevalt alla. Mitmekesised interaktiivsed ülesanded pakkusid teadmiste kontrollimise võimalust ja võimalik oli enne metsaretke korrata metsaelu reegleid. Kes soovis, sai riietuda arboristiks ja valida sobivad tööriistad. Atraktiivsete õpipaikade kaudu saadi põhjalik ülevaade riietuse ja tööriistade arengust läbi sajandite. Elamust ja nii mõnelegi kõhedust, pakkusid loomade topised. Üks rühm sai põhjaliku ülevaate taksidermisti tööst ning nüüd teavad õpilased, milliseid oskusi on vaja ja kui palju aega kulub topise valmistamiseks. Samuti vääris tähelepanu haabjas. Liikumine sammulugejal pakkus võistlemismomendi ja enda proovile panek oli populaarne. Omaette mõtisklemist ja lõõgastumist võimaldasid linnulaulu kuulamise tuba ja Eesti filmides kujutatud metsa vaatamine.
Retk Oandu loodusrajal andis kogemuse, kuidas toimub tegelik elu metsas ja kuivõrd sarnaneb see õpikust loetud või filmist nähtuga. Metsarajal õitsvad mustikad andsid aimu, et suvel tasub sinna marjule minna. Avastatud ekskrementide järgi saadi aimu, millised loomad on metsas liikunud. Loomi näha ei õnnestunud, sest suure seltskonna liikumine on paratamatult kuulda ja tavaliselt loomad ennast näitama ei tule. Metsas oli ehedaimateks maitseealamusteks jänesekapsad ja kuusevõrsed ning kuusevaigu näts. Teekond viis Männimäe randa. Meri tervitas jaheda tuule, kohina ja adrulõhnaga ning muljet avaldas suur rändrahn. Selgus, et ka Altja rannakülas on palju naati ja noored naadivõrsed on maitsvad. Meelde jäi ka põdrakanepist Ivan Tšai valmistamise õpetus.
Tagasiteel särasid kõige rohkem nende õpilaste silmad, kes said oma küsimustele vastused, nii lindude, loomade kui muude metsakoosluste kohta. Näiteks saadi teada, et linde õpetavad lendama nende vanemad nii, et näitavad ise ette, vaid ei lükka lapsi ükshaaval pesast välja sooviga – ole tragi ja lenda nüüd kõrgelt!
Meil oli suurepärane võimalus saada kevadine kingitus ja kosutus kõikidele meeltele. Imetleda sinist taevast ja valgeid pilvi läbi rohelise metsa või vaadelda kuidas päike sillerdab sünge mere laineharjal. Kuulata tuulemühinas ja merekohinas lindude laulu. Tunda kuidas lõhnab mets, meri ja mere adru. Maitsta vitamiinirikkaid jänesekapsaid, kuusevõrseid ja piimanõgese õite nestet. Hoida peos ja lennutada kuusekäbi või korjata rannast pilkupüüdvaid kivikesi.
Loodame, et leiate taas aega avastada ja väärtustada loodust. Kaunist ja kosutavat suve!
õpetaja Lea
